ALEKSANDER „LEKS“ KLUMBERG-KOLMPERE (17.04.1899 – 10.02.1958)
LÄBI AEGADE PARIM!
Leks oli legendaarne sportlane – kümnevõistluse esimese ametliku maailmarekordi omanik, olümpiamedali võitja, temast algab selle ala ajalugu!
Leksi kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. 1923. aastal toimunud maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel jõudis Klumberg 13. kohale. See positsioon pole olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele.
„Päevaleht“, 1924:
„Klumberg oli üks meie heledamatest sportlastest, kangelasetüüpidest, kes kõigi raskuste peale vaatamata oma raudse tahtejõuga on enesele tee murdnud maailma suursportlaste peresse ja oma suurte võitudega lugupidamise võitnud, mis on väikese kodumaa vastu aidanud välisriikideski huvi kasvatada. Ta on olnud lemmik maailma suurimatel staadionidel ja eeskuju võõraste rahvaste noorsoole.“
„Eesti Spordileht“ korraldas 1925. aastal Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise. Veenva häälteenamusega edestas Leks Klumberg selliseid spordisuurusi nagu Aberg, Lossmann, Püttsepp, Neuland kui ka Lurich. Oli vast hiiglane!
Leks oli kunstnik, kelle rütmitunne ja inspiratsioon kandsid tema loomingut.
SPORTLIK KARJÄÄR:
Leks võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas, teda peeti maailmaränduriks. Tema võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110m tõkkejooks. Aktiivse sportimise ajal võitis 478 auhinda. Karjääri jooksul püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit ja võitis Eesti meistrivõistlustelt 48 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Fantastiline tulemus!
1913 Alustas sihikindlaid treeninguid.
1914 Osales esimesel võistlusel (kiiruisutamises).
1915 Saavutas kolmikhüppes tulemuse 13.03, seejuures ületas Eesti tippmargi meetriga.
1916 Püstitas kolmikhüppes tulemusega 13.17 Venemaa rekordi ja krooniti Petrogradis Venemaa meistriks.
1917 Uus Venemaa rekord kolmikhüppes 13.44 ja esmakordselt ületas odaviskes tulemusega 54.60 Eesti tippmargi.
1920 Püstitas 8025,520 punktiga maailmarekordi kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelise kergejõustikuliidu liikmeskonda, rekordit ei kinnitatud. Antwerpeni olümpiamängudel saavutas odaviskes 5. koha ja viievõistluses oli 8. Maailma edetabelis kümnevõistluses esimene ja odaviskes kuues.
1921 Oli teine ülemaailmsetel Stockholmi mängudel kümnevõistluses. Maailma hooaja edetabelis kümnevõistluses teine ja odaviskes kolmas.
1922 Püstitas Helsinkis ametliku maailmarekordi kümnevõistluses 7486,610 punktiga. Oli hooaja edetabelis kümnevõistluses esimene ja odaviskes kolmas.
1923 Võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse. Maailma edetabelis samal aastal kümnevõistluses teine ja odaviskes esimene.
1924 Võitis kümnevõistluses Pariisi olümpiamängudel pronksmedali ja asus hooaja maailma tabelis kolmandal kohal.
1925 Aasta kevadel tähistas Leks oma kümnendat tegevusaastat võistlejana. Sel puhul korraldas suure spordipeo Tallinnas, kus teatas oma loobumisest aktiivse sportlasena. Juunis aga võitis rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83.
1935 Ületas teivashüppes 3.20 ja püstitas isikliku rekordi odaviskes – 63.60.
1944 Näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60) – imeline spordimees!
Isiklikud rekordid:
100 m 11,6 11.07.1924 110 m tj 16,4 16.08.1924
Kaugus 7.20 16.06.1923 Ketas 42.38 17.06.1922
Kuul 13.97 12.07.1922 Teivas 3.50 29.05.1027
Kõrgus 1.83 24.06.1925 Oda 63.60 30.05.1935
400 m 54,4 11.07.1924 1500 m 4.55,3 05.07.1920
Leks on kirjutanud: „Mitmevõistlus on kannatuse kool“.
